Rahvusvaheline viiplemine on viipekeele erikuju, mis erinevaid viipekeeli kasutavate kurtide omavahelises suhtluses tekib.

Vastupidiselt üldlevinud arusaamale, et viipekeel on universaalne, on kurtide kogukondades üle maailma kasutusel erinevad rahvuslikud viipekeeled. Viipekeelte grammatikates on keelte visuaalsusest tingituna üsna palju sarnaseid jooni ning suuremad erisused väljenduvad vaid viipevaras. Sellest tulenevalt on erinevate viipekeele valdajatel suuliste keelte kõnelejatega võrreldes kergem omavahel suhelda.

Viipekeeltealased uurimused näitavad, et ka viipekeelte leksikas on sarnasused suuremad, kui suulistes keeltes.  Viipekeelte visuaalsusest tingituna on viipevaras oluline osakaal kaudselt ja otseselt motiveeritud viibetel, mille puhul viipe tähendus on viipe vormist otseselt või kaudselt tuletatav.

Kahe või enama viipekeele kontaktis tekkivas rahvusvahelises viiplemises kasutatakse ära sarnasused viipekeelte grammatikates ja viipevaras. Võimalusel valitakse erinevatest viipekeeltest just need viiped, mille väline vorm viitab kõige otsesemalt tähistatavale objektile, omadusele või tegevusele .

Möödunud sajandi teisel poolel tehti katset rahvusvahelises suhtluses kasutatavat viiplemist standardiseerida. Kunstlikult loodi viipekeel, mida võiks kasutada rahvusvahelistel kurtide kogunemistel. Gestuno nime saanud keelt võib pidada viipekeelte esperantoks. Kurtidevahelises suhtlemises see kunstlikult loodud keel siiski laialt kasutusse ei läinud, pigem hakkas rahvusvahelises suhtluses levima ameerika viipekeel (ASL).

Rahvusvaheline viiplemine ei ole keel kindlate reeglite alusel kirjeldatava grammatikaga või sõnaraamatutes fikseeritud viipevaraga. See on pigem konkreetses situatsioonis erinevate keelte kontaktis kujunev viipekeele erikuju, mis on seotud konkreetse situatsiooni, selles osalejate ja nende keelekasutusega. Erinevate viipekeelte kokkupuutes valitakse kõigi poolt mõistetavad viiped ja võimalikult visuaalsed grammatilised struktuurid, kasutatakse pantomiimilisi elemente ja kehakeelt. Nii võib rahvusvaheline viiplemine olla vähemal või rohkemal määral mõjutatud ühest või teisest rahvuslikust viipekeelest.

Käesolev sõnaraamat sisaldab väikest valikut, aga kindlasti mitte lõplikku loetelu võimalikest rahvusvaheliselt enam kasutusel olevatest viibetest. Lisatud on ka rahvusvaheliselt enamlevinud sõrmendid ehk siis tähtede käekujud, millega on võimalik õhku kirjutada mistahes sõnu.

Rahvusvahelise viiplemise omandamist ja selle rakendamist toetab kindlasti see, kui osatakse mitmeid erinevaid rahvuslikke viipekeeli.